Posts

Meenutusi seitsmendast päevast.

Image
Nüüd, kus 14/15 trupist on kodumaale saabunud ning viieteistkümnes peaks kõigi eelduste kohaselt Maarjamaad nägema juba täna, lõuna paiku, oleks paslik meenutada eluolu Filipiinidel ja postitada kõik seni postitamata jäänud blogid. Head lugemist!
Kõlagu viled ja hõisaku fanfaarid! Täna hommikul tärises Pearu äratuskell rahvusrütmide saatel alles kell 8. Pillimees ise põõnas aga voodis edasi ja nii jäidki triikimisstaabi truud külastajad ilma järjekorranumbridest ning hoolitsevatest sõnadest. Ei tea, mis oli küll lahti, kuid tõotas tulla meeleolukas päev… Ja meeleolukas ta ka oli. Kui Pearu siis lõpuks kella 10 paiku maast lahti sai, startisime esinemispaiga suunas, mis asus Banga munitsipaliteedis (omavalitsuses), hotellist umbes paarikümneminutilise bussisõidu kaugusel. Sõiduaeg pikenes aga mitmete ettearvamatute asjaolude tõttu. Esmalt peatusime puhkekeskuses nimega Aqua Vesta Swimming pool Resort, et kosuda ja tutvuda kohaliku looduse, toidu ja võimalusega end pildistada lasta. Se…

Kuues päev

Tervitused teiselt poolt maakera!
Festivali 6. päev algas 3 tundi pärast päikesetõusu ehk kella kaheksase hommikusöögiga. Eestlased, olles omandanud Filipiini kombe kõigele epiteete ette toppida, kutsuvad hommikusööki pigem the Great Breakfast of the Great and Honorary Estonia. Kostüümid käevangus ja uneliiv veel silmas, alustasime väljasõitu teadmata suunas teadmata eesmärgil, sest esinemine pidi olema alles kl 16 ja selle proov kl 14. Bussis selgus, et sõidame Surralah municipality'sse, kus on järjekordne courtesy call kohaliku meeriga ja lõunasöök. Linnavalitsuse (või peaks ütlema municipality valitsus?) hoone oli sama muljetavaldav nagu alati, kuid kahjuks saime kohtuda vaid meeri asetäitja ja muude sarnaste tegelastega, sest austusväärne Atty Antonio O. Bendita oli Manilas kõige võistlushimulisemate (the most competitive) linnade võistlusel. (Eelmine aasta saavutati esimene koht) Kohtumisega kaasnesid juba harjumuseks saanud kõned ja pildistamised. Linnavalitsuses saime aega v…

Kanami Koronadal! Kanami gid indeed!

Image
Vabandan, et nii kaua aega läks. Ma olen lihtsalt kohutavalt laisk ja see 5. päev nõudis seedimist. Päev algas jälle varakult, kuid seekord ei olnud põhjuseks mitte mõne puu istutamine kuskil landfilli juures mägede vahel ega ka proov või esinemine, vaid hoopis võimalus ujuda kohalikus supelasutuses. Sissepääs oli vaid 150 peesot (vähem kui 3 eurot), kuid basseinid olid siiski täiesti normaalsed. Uppumisoht puudus, kuna vesi ulatus enamikel meist vaid rinnuni ja vesi oli nii klooririkas, et sellega kokkupuutunud sääsed surid silmapilkselt ära. Sisse lasti meid vist lahtiolekuaja väliselt, kuna kedagi teist peale meie ja meie eskordi seal ei olnud. Meie eskort meiega siiski ujuma ei tulnud, kuid meie lõbustamiseks lasti meile taustamuusikaks nüüdseks vist juba retro alla kuuluvaid lugusid, mis meil juba ammu keelelt ja meelelt (vanem lugejaskond loe: 2000ndate algus). Nii politseile kui autojuhtidele oli vaatepilt vist nii meeldinud, et tagasi hotelli sõites lubati osadel ka lahtises s…

Reisiga poole peal

Tänane 4. festivalipäev algas kella 7 paiku, sest 7:30 pidime olema juba hommikusöögilauas. Seejärel ootasid meid hotelli ees bussid, millega sõitsime General Santoses asuvasse Veranza kaubanduskeskusesse kohalikele meie kultuuri näitama. Keskus oli sel hetkel täiesti tühi ja suletud. Meie esinemine pidi algama kell 10, kuid kuna keskus pidi avatama just samal kellaajal, siis tulid korraldajad meile äkitselt ütlema, et esinemine toimub paarkümmend minutit hiljem. Kõik oli tantsimiseks valmis, aga keda polnud... publikut!
Varsti saime siiski lavale, aga kuna see oli väga kitsas, siis oli prioriteediks mitte sealt alla sadada! :) Pärast meid esinesid tantsijad Tahitilt ning lõpus kutsuti ka meid tantsima. Hiljem vahetasime riided, sõime lõunat ja läksime poodlema. Käisime nii raamatu- kui ka toidupoes. Ostud käes, suundusimegi tagasi Koronadali linna ning seejärel oli päris mitu tundi pausi ja puhkust. Kell seitse sõime õhtust ning kiirustasime homse esinemise lavaproovi, kus läks eduka…

Neljas päev ehk Guugeldamine on tervisele kahjulik

Festivali neljas päev algas hästi tegelikult juba eelmisel õhtul, kui saime teada, et järgmisel päeval on hommikusöök alles kell 8 ja soovijad võivad selle lausa vahele jätta ja minna sööma lausa kell 12. Festivali jooksul minus üha kindlamini juurduv skepsis seda küll puhta kullana ei suutnud võtta, aga seda uskumatum oli, kui kuni uinumiseni ei tulnudki uut infot ja ka hommikul helistati alles kell 8, mil mina isiklikult oma kella ja Pearu telefonist kostva rahvalaulu (mille peale Pearu ise toakaaslaste karjumise järel segaduses mööda tuba ringi tormas) juba ammu ärkvel olin. Sööma jõudsid kõik peale Caro ja Anette, kes saadud une ärateenitult ka ära magasid.

Kell 12 sõitsime välja, kõik olid iseenda ja oma riided ära pesnud ning ülimasse korda sättinud. Kui veel eelmisel õhtul oli selge, et käime korraks linnas proovis (sest meil pole vaja täispikka proovi ega pea me ka eriti vara minema, sest saame aru, miks kellaaegu määratakse), siis vahetult enne lõunasööki selgus, et siiski tu…

Varajane äratus

Image
Tervitus taas!

Kolmas festivalipäev algas meie jaoks järjekordselt uduse päikesetõusuga. Äratus 5:45, hommikusöök kaasa pakitud, asusime uue päeva värskusega (loe: uniselt) teele suuremate kõrguste poole - varahommikuseks tegevuseks oli seekord puude istutamine. Loksusime Koronadali linna kohaliku landfill’i juurde, kus meile tutvustati linna traditsiooni korraldada iga aasta juuni lõpus puuistutamisfestival keskkonna heaks ning linnapea sealt johtuvast uuest korrast, et iga Koronadali linna külastaja peab linna istutama ühe uue puu, millest ajendus ka Pyesta Kolon Datal osalejate puuistutamistseremoonia. Igaühel oma puu - lõime näpud mulda, kaevasime oksakese Filipiinide maapinda ja kirjutasime nimesildile oma nime juurde. Puud said sisse pühitsetud koos rattasvõttes “Kus me lähme vasta ööda” lauldes. Tseremoniaalselt sai ka istutatud Leesikate ühispuu, millele laulsime kergelt modifitseeritud sõnadega sünnipäevalaulu.

Leesikate puu
Küünealused mullased, sõitsime edasi mööda mõnevõrra…

Festival las alata!

Image
Esimene korraliku unega öö! Vähemalt neil, kes eilse 3:30-se äratuse maha võtsid. Täna avati festival. Meile küll pakuti eile 5:30-st hommikusööki, et kella seitsmeks olla hakkamas, me eile hagelesime selle 6:15 peale ja hakkama saime. Kell 7 tahtsid kõik juba bussi peal konditsioneeri nautida ja buss andis selleks võimaluse üsna pea. Koronadali linna raehoones said ürgsete põrinate saatel peagu kõik istet. Enne kannatuste ära märkimist tuleb pöörata tähelepanu, kui lahke meie hotell on ja kui toredad meie sideohvitserid (ehk giidid-asjaajajad). Turvamehed on ka täitsa nunnud, aga ma olen pillimehena omades asjades liiga kinni, võibolla panen neid lähipäevil rohkem tähele. Igatahes on põhiline see, et meil kõigil on seni kõhud korras ja puhtad linad voodis (täna hotelli saabudes väga meeldiv üllatus). Kõik on hästi. Hotelli ülitore perenaine aga ei taha oma maitsvaid retsepte mulle usaldada.

Reisisaatja Helmet Pikkel hoidmas Eestimaa uhkust.
Raehoonest kamandati kõik trupid välja lõõmava …